Eesti Kaubanduskoda Lätis

Eesti ja Läti majanduse piduriks on kahanev rahvastik!

18.01.2018

Hele_Lohmus_2017

Artikkel ilmus Äripäeva veebiväljaandes 16.jaanuaril k.a.

Usun, et Eesti ja Läti senisele ettevõtlusalasele koostööle võib anda positiivse hinde. Piiriülesekoostöö raames algatatakse ja töötatakse mitmete väike-ettevõtlust edendavate projektidega väga erinevates valdkondades, alates turismist ja lõpetades põllumajandussaaduste töötlemisega. Kahjuks on saavutatuga kursis  Eesti ja Läti mõistes vaid väike ring huvilisi ettevõtlusorganisatsioonides ja maakondlikes arenduskeskustes. Samas seisavad aga mõlemal riigil, nii Eestil kui ka Lätil, ees teise iseseisvusaja raskeimad aastad – kuidas tagada rahvastikupoliitika järjepidevus ning üritada viia iive tõusule. Ilma nende oluliste komponentideta ei ole võimalik tekitada majanduskasvu ega arendada ettevõtlustegevust. See mõjutab omakorda ka kõigi koostööprojektide saatust – ideid on – aga kellega või kellele neid teostada? Paarile kolmele huvilisele, kes näiteks maakondlikus tõmbekeskuses rahvamajja on kogunenud?

Aeg kahjuks tiksub halastamatult – see tiksub kahjulikult meie väike-ja keskmiste ettevõtjate jaoks nii suurtes kui väikestes linnades, Eestis ja Lätis. Kes ostavad need puust suveniirid või käsitsi villitud siidri, moosid ja mahlad? Kes koristavad nendes hulgaliselt avatud hotellides külalistetoad? Hinnad tõusevad, sest me ootame suuremat töötasu – suuremat tasu saab maksta kui hinnad tõusevad –  see nõiaring on juba kohal. Hinnatõus on paratamatu sest meil on ostjaid vähe! Mõlemas riigis on rahvastiku sisserändepoliitika keeruline, poliitiline ja kirgi-küttev küsimus. Senikaua kui me ei jõua konsensusele – kui palju, millisest riigist ja millise taustaga inimesi me sooviksime siin näha meie „rahvus“ettevõtete jaoks töötamas, tuleb meil endil väga kõvasti pingutada, et riigi majanduspoliitilisi ootusi täita.

Lõuna-Eesti ettevõtjatele on alati perspektiivikas olnud  Riia piirkond. Püüdlikult, kvaliteetselt ja südamega tehtud asju saadab alati edu, ükskõik millisest rahvusest on inimene, kes selle ostab. Lätlased omakorda on arusaanud, et iga klient, kahaneva rahvastikuga riigis, on oluline ja kiikavad lõpuks ometi Eesti poole.  Kui vanasti esines suhtumine, et väiksemale turule ei ole mõtet minna, siis nüüd hinnatakse oma laienemisplaane ringi ja seda eriti nišhi-toodete osas.

Meil on väga mitmeid  sidusorganisatsioone,  kes viivad erinevate tegevustega kokku Läti ja Eesti oskusteabe, spetsialistid ja  ettevõtjad, et lahendada „sajandi-küsimust“- mis saab meist põlirahvustena edasi. Nendes kohtumistes on läbivaks teemaks olnud infovahetus – õppimine ja teadmine, mida ja millised tooteid ning teenuseid mõlemas riigis arendatakse. Ja uskuge, igal sellisel üritusel lahkuvad nii eestlased kui ka lätlased saalist  nii mitmegi üllatusmomendiga ning seda positiivses mõttes! Riikide, ettevõtete ja  organisatsioonide vahelisest koostööst saab tõusta kasu siis kui tegevuse tulemust ja mõju ka väärtustatakse, hinnatakse ja see realiseeritakse. Siin on meil õnneks veel palju ära teha.

Hele Lõhmus
Eesti Kaubanduskoda Lätis
Estlat Programme projekt Delbi2