Eesti Kaubanduskoda Lätis

Läti professor: Läti varimajandus langes järsult, Eesti oma mitte

28.08.2014

SSE Riga professor Arnis Sauka esitles täna oma ülikooli uuringut Baltikumi varimajandusest, millest selgub, et kui Lätis on selle osakaal viimastel aastatel tublisti langenud, püsib varimajandus Eestis enam-vähem samal tasemel.

Uuringust selgub, et kui 2009. aastal oli Lätis varimajanduse osakaal 36,6 protsenti, Leedus 17,7 protsenti ja Eestis 20,2 protsenti kogu majandusest, siis nüüdseks on need numbrid Balti riikides enam-vähem sarnased.

Lätis on 2012. aasta seisuga varimajandust 21,1 protsenti, Leedus 18,2 protsenti ja Eestis 19,2 protsenti.

SEB juhatuse esimees Riho Unt ütles uuringut kommenteerides, et ta oleks hinnanud Eesti varimajanduse osakaalu väiksemaks. «Oleksin oodanud paranevat trendi ning seda, et kriis on varimajandusega tegelevate ettevõtete ridu harvendanud. Oleme tunnetanud, et oleme Eestis mõnevõrra eeskujulikud,» möönis ta ning tähendas, et varimajanduse probleem on suurem, kui me arvame.

Ta märkis, et probleemiks on eelkõige väiksemad ettevõtted, kus töötajaid alla viiekümne.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles uuringut analüüsides, et varimajandus paneb ausad ettevõtjad raskesse olukorda ning võib olla riigile hukutav – näitena tuues Kreeka -, sest kui kaua tahavad välisriigid varimajandust ülal pidada.

Ka Arumäe möönis, et Baltikumis on üllatavalt suured varimajanduse näitajad. Ta rõhutas, et kui varimajandus on suur, ei saa keerukamat majandust säärasele ärikultuurile üles ehitada, mis tähendab, et ei saagi vaesuselõksust välja.

Ta tõi uuringust välja markantse asjaoluna, et 26 protsenti Leedu ettevõtetest annab oma kasumist veerandi altkäemaksudeks. Eestis on selliseid ettevõtteid 6 protsenti ja Lätis 9 protsenti. Samas osutas Arumäe, et Läti ettevõtja peab maksude vältimist oluliseks ellujäämise vahendiks.

Uuringust selgub samas, et Eestis on näiteks ehitussektoris varimajanduse osakaal hoopis tõusnud. Uuringu järgi moodustas 2011. aastal ehitussektoris varimajandus 24,4 protsenti, ent eelmisel aastal oli vastav näitaja tõusnud 33,4 protsendini.

Arumäe sõnul on tõepoolest üllatav, et aasta jooksul ehitussektoris ei kasvanud ei tööhõive ega palgad, ent ehitusmahud suurenesid oluliselt.

«Kui Lätis võetakse kasutusele euro, kaob meil see eelis, mistõttu muutub meie ärikultuur veelgi olulisemaks,» märkis ta.

Allikas: E24majandus